Ajastud ja elud ainelises maailmas

See on iidne tõde, millel pole algust ega lõppu. Hing saadetakse ainelisse maailma, kus Ta kaotab end ja leiab end taas. Ta elab alati erinevates vormides, päevade ja ööde tsüklites. Iga päev ja öö kestab ühe Kalpa, mis on neli miljonit kolmsada kakskümmend tuhat (4 320 000) meie aastat. Päeva, mida nimetatakse Manvantaraks, jagatakse neljaks yuga’ks ehk ajastuks, mis on nimetatud nagu täringuheitmise järgus: esimene on Krita, teine Treta, kolmas Dvapara ja neljas Kali.

Krita Yuga on kuldaeg – ajastu, mil tuntakse täielikku rõõmu mitmekesisusest, vormist ja kõigist meelelistest iludustest. See kestab 1 728 000 aastat. Treta Yuga on lühem, 1 296 000 aastat, ja selles hakkab kõik juba veidi viltu vedama ning iga naudinguga kaasneb ärevus. Dvapara Yuga kestab 864 000 aastat ja selles on valguse ja pimeduse, hea ja kurja, rõõmu ja valu jõud võrdses tasakaalus. Viimaks tuleb Kali Yuga, mis kestab 432 000 aastat, mil universumit haarab pimedus ja lagunemine ning Hing on eksinud naudingusse, mis on tegelikult õuduse varjatud kuju. Just siin ilmub Shiva kuju ja universum muudetakse tuhaks ja tühjuseks. See on aeg, mil Jumal tõstab Hinged järgmisele tasandile – viiendasse maailma – ja hävitab madalamad regioonid tule ja tuhaga. Hinged, kes viiakse sellele kõrgemale tasandile, magavad seal tuhat aastat enne kui naasevad uutesse ainelistesse maailmadesse, kus nad tunnevad end taas algses ühtsuses ja õndsuses. Nad jäävad sellesse Kalpa'sse – 4 320 000 aastaks – täieliku rahu seisundisse, enne kui tsükkel uuesti algab.

Kui Jumal hingab välja, ilmuvad erinevad maailmad. Need maailmad ei ole meie Maa ega taevas nähtavad planeedid ja tähed, vaid need, mida me ei näe – peidetud sipelga või mesilase kehasse. Meie taevased tähed võivad mahtuda pääsukese silmadesse. On ka maailmu, mis ei allu meie viiele meelele – maailmu, mis on suured ja väikesed, nähtavad ja nähtamatud, ja neid on sama palju kui liivateri mere ääres. Need maailmad on teadvuse tasandid. Nad saavad nähtavaks Issanda kaudu ja Tema jumalik plaan on, et kõik olendid läbivad need maailmad mingil ajahetkel. 

Iga Hing peab läbima kaksteist rada ehk arengutsooni, mida nimetatakse Saamise Rattaks –84-Rattaks –, mis teeb täisringi sodiaagiringis. Hing viibib igas sodiaagimärgis kaheksakümmend neli lakhi, ja iga lakh on sada tuhat aastat. Kaheksakümmend neli lakhi on kokku kaheksa miljonit nelisada tuhat aastat. Karmatsüklis rändav Hing, liikudes sünnist sündi, võib läbida selle pika ja väsitava tee läbi kõigi sodiaagimärkide, kuni tema karma seda nõuab. Kuid on olemas väljapääs – kohtumine elava Jumaliku Meistriga ja tema õpetuste vastuvõtmine. Meister seob Hinge Jumaliku Eluvooga ning sellest alates ei ole hingel enam vaja (taas)sündida. Ta on nüüd vaba 84- Rattast ehk karmarattast.

Ta jõuab kohta, kus tal ei ole enam iha tegude viljade järele, samal ajal kui kõik madalamate maailmade olendid otsivad tegusid, mida motiveerib soov tulemustele – olgu head või halvad. See seob nad karma kaudu. Igaüks jääb karmatsüklisse aheldatuks niikaua, kuni valitseb teadmatus ja kuni nad ei kohtu elava Jumalamehega. Igaüks peab jõudma sellesse vaimse mõistmise seisu, kus ta teab: „Ma olen tulnud olemisse ja ma lakkan olemast,“ nagu ütleb  Meister Peddar Zaskq (Paul Twitchell).

Inimene peab kõrvale heitma kõik ideed, arvamused, teooriad ja uskumused ning keskenduma siiralt ühele suurele Jumalikule põhimõttele – „Mina Olen“. Kes seda teeb, ärkab jumaliku Mina tundmise kaudu ja taipab, et Püha Vaimu ainus kese on tema ise. Nii saab ta vabaks veel inimkehas, enne keha surma ja enne kõigi maailmade hajumist Kalpa lõpus. Ta on jõudnud Jivan Muktini – hinge vabanemiseni jumala hääle tundmise kaudu.

Kõikjal, nii sees kui väljas, näeb ta kõiki olendeid, asju ja sündmusi vaid Jumala mänguna lugematutes vormides. Ta on saanud Jumala kaasloojaks ega saa teha muud kui jumalikku tahet, sest tema tahe on kõrgeim. Ta ei saa enam öelda „minu hing“ või „sinu hing“, sest ta on nüüd Hing ise ning peab alati nägema sellest vaatenurgast. Keegi ei saavuta neid vaimu rõõmu kõrgusi ilma väljaõppeta. Teatud hoiak ja vaatenurk on vajalikud vaimsete vägede rahuldavaks kasutamiseks; kasutaja peab olema vaba emotsionaalsest kallutusest ning täiesti erapooletu ja rahulik. Muidu ebaõnnestub ta teel Jumala juurde.

Mehaaniline teadmine ei ole vaimse töö juures vajalik; määrav on hoiak, mis tingib lõpptulemuse. Selle hoiaku saab saavutada ainult enesedistsipliini ja hinge puhastuse kaudu. Seepärast ei sobi pühitsemise Initsiatsiooni suuremad tseremooniad kellelegi peale väljaõppinu. Küll aga on palju väiksemaid riitusi, mida saab kasutada igaüks, kes saavutab püsiva meelerahu. Teadmised on vaimse töö juures teisejärgulised, välja arvatud konkreetsetes olukordades, kus tuleb otsustada, kas tegu on õige või vale. Iga eluotsus sõltub teguritest, mis selle taga seisavad. Füüsiline tasand, mida inimene näeb, on pika evolutsiooniprotsessi lõpptulemus peenema teadvuse tasanditel – hinge, meele, põhjuslikul ja astraalsel tasandil. Seega on igal inimloomuse probleemil ja igal otsusel oma magnetväli, aura, mis koosneb nendest erinevatest teadvuse tasanditest. Pühitsetu mõistab seda, sest iga tegu on liit. Ta peab määrama nende tegurite suhtelise kaalu ja tuvastama tasandi, kus teol on oma kese.

Kui inimene jõuab Hinge-Teadvusse, taipab ta, et igal eksistentsitasandil on omad seadused ja tingimused, mida ei tohi rikkuda ükski jõud, kui mitte elava Jumalamehe tahe. Iga tasand eksisteerib tänu sellele, mis asub kõrgemal, niivõrd kui jõude ja mehhanisme saab kohandada selle tasandi tingimustele. Ainult elaval Jumalamehel on võim painutada mis tahes tasandite asjaolusid, tingimusi ja seadusi. Ta teeb seda harva, ent tal on voli, sest ta on Jumala ilming selles ja kõigis teistes maailmades.

Inimene ise ei saa elus midagi muuta, kuigi tema ego väidab vastupidist. Need on alumiste maailmade Kuninga petlikud sosinad, et hoida Hing lõksus. Mida kiiremini mõistab inimene oma jõu tühisust, seda varem seab ta jalad Jumala teele. Ja seda kiiremini leiab ta end elava Meistri juhatusest, kes aitab tal taas jõuda oma tõelisse koju.